Teadmiseks

 MEELESPEA

• Palume kooliõpikud ja töövihikud lapsevanemal ümbrispaberi/kilega varustada ja sildistada. Kirjavihikud sildistame koos õpilastega koolis, kodus varustada need ümbrispaberi/kilekaantega.
• Tunniplaani leiab klassiblogist, õppimised Stuudiumist. Järgneva päeva õppimised ilmuvad hiljemalt eelneva koolipäeva õhtuks kella 18-ks. Õpilasel tuleb märkida tunniplaan ja õppimised oma õpilaspäevikusse. Õpilane ei ole vabastatud õppimisest, kui tehnilise rikke tõttu või muul põhjusel ei ole Stuudiumis kodutöid kirjas. 
• Õpilase puudumine tuleb lapsevanemal Stuudiumisse märkida.

• Algklasside majas on telefonid ja nutikellad keelatud. Kooli tulles paneme mobiili ja nutikella hääletu peale ning koolikotti kindlasse kohta. Lapse palvel saab klassijuhataja helistada vanematele, kui selline vajadus koolipäeva jooksul ilmneb.

PÄEVAKAVA

KOGUNEMINE, HOMMIKUSÖÖK 8.00 - 8.30

1.-2. TUND 08.30 – 10.00

      3. TUND 10.15 – 11.00

       SÖÖGIVAHETUND

     4. TUND 11.20 – 12.05

     5. TUND 12.30 – 13.15

     6. TUND 13.25 – 14.10

     7. TUND 14.20 – 15.05

• 
  

2024/2025 ÕPPEAASTA KOOLIVAHEAJAD

• I vaheaeg 21. oktoober 2024. a kuni 27 oktoober 2024. a;
• II vaheaeg 23. detsember 2024. a kuni 5. jaanuar 2025. a;
• III vaheaeg 24. veebruar 2025. a kuni 2. märts 2025. a;
• IV vaheaeg (v.a 12. klass) 14. aprill 2025. a kuni 20. aprill 2025. a;
• V vaheaeg (v.a lõpuklassid) 10. juuni 2025. a kuni 31. august 2025. a.

VIHIKUTE VORMISTAMINE

• Joonelises vihikus alustatakse esimesel leheküljel  3. vahest, järgnevatel lehekülgedel 1. vahest.

• Ruudulises vihikus alustatakse esimesel lehel 8. ruuduvahest. Järgnevatel lehekülgedel jääb ülevalt ja alt tühjaks 3 ruutu.

• Pealkirja ja ülesande vahele jääb 1 tühi rida / 2 tühja ruutu.

• Eelmise töö ja uue ülesande vahele jääb 2 tühja rida / 3 tühja ruutu.

• Üle äärejoone ei tohi kirjutada.

• Pealkiri tõstetakse muust tekstist esile tõmmates joonlauaga värviline joon alla.  Pealkirja järele punkti ei panda.

• Joonised tehakse hariliku pliiatsiga, vajadusel kasutatakse värvilisi kirjutusvahendeid.

• Kuupäev kirjutatakse pealkirjaga ühele joonele, vihiku välisäärele.
• Kui vihikud ei ole tootja poolt eelnevalt joonitud, tuleb need joonida kodus: joonelise vihiku välisserv 2 cm ja siseserv 1 cm kauguselt, ruudulise vihiku välisserv 4 ruudu ja siseserv 2 ruudu kauguselt. Abiks: joonelise vihiku joonimise hõlpsustamiseks soovitan esilehelt mõõta õiged kaugused valmis ja teha nõelaga/naaskliga läbi teiste lehtede märge ette - siis ei pea igal leheküljel uuesti mõõtma.

6 koolialguse nõuannet lapsevanemale

Pole kerge olla lapsevanem, eriti koolilapse vanem. Pole ka lihtne olla õpetaja kümnetele täiesti

erinevatele lastele. Kuidas lapsevanemana teha nii, et laps end koolis paremini tunneks ning

kuidas hoida häid suhteid lapse õpetajaga, sellest lähemalt allpool.

1. Ära jää võõraks

Suhtle oma lapse õpetajaga ning mitte ainult esimesel koolipäeval. Anna õpetajale teada, kui teie

peres on toimunud midagi, mis ka lapse käitumist koolis mõjutada võib (nt. kolimine, vanemate

lahkuminek, lähedase haigus või surm). Kui lapsel tekib seoses kodutöödega küsimusi, millele

sina lapsevanemana vastata ei oska, oleks mõistlik õpetajalt nõu küsida.

2. Õppimine ei lõppe koos koolipäevaga

Kuigi sa tead, et sinu laps saab koduste töödega enamasti iseseisvalt hakkama, palu tal

sagedamini näidata, mida ta tegelikult teeb ja oskab. Mida nad parajasti loodusõpetuses õpivad,

mis võrranditega matemaatikas maadlevad. Palu lapsel endale midagi ette lugeda või ülesannet

lahendada — mille ta niigi kodus ära tegema peab. Kui annad lapsele võimaluse näidata, mida ta

teab ja oskab, aitab see tal enesekindlust kasvatada.

3. Luba lapsel vigu teha

Ära kunagi unusta, et sinu laps alles ÕPIB. Õpib, et osata, targemaks saada, elada. Ka õpetajad ei

oota lastelt täiuslikkust, vaid püüdlikkust ja tahet tööd teha. Tihti arvavad vanemad, et kõik

ülesanded tuleb sooritada täpselt õigesti, pannes seeläbi lastele päris suure koorma. On aga täiesti

normaalne, kui lastel aeg-ajalt midagi valesti läheb.

Kui näed, et laps on juba pikemat aega mõne ülesandega kimpus, siis aita tal mõelda erinevatele

lahendustele. Ära anna järele kiusatusele ülesanne ise ära lahendada, vaid suuna teda mõtlema ja

kaaluma eri variante. Julgusta teda õpetaja käest nõu ja abi küsima.

Ära tee lapse eest ära uurimistöid, referaate jmt. Mis kasu on täiuslikust tööst, mis on varustatud

ideaalses suuruses piltide ja korrektsete viidetega, kuid millest on selgelt näha, et kümneaastane

seda ise teinud ei ole. Las olla pildid viltu lõigatud ja pisut liimiga mäkerdatud, tähtis on, et laps

ise on vaeva näinud.

4. Tunne huvi ka siis, kui sa ise teemat ei valda

Sulle seda koolis ei õpetatud — unusta see. Sa ei pea olema ekspert ei prantsuse keeles ega

orgaanilises keemias, et lihtsalt tunda huvi, kuidas su lapsel nendes ainetes läheb. Lapsele on

abiks juba see, kui keegi nende tegemistele tähelepanu pöörab.

5. Õpeta lapsele „süsteemi loomist“

Tihti saadavad õpetajad lastega koju infokirjakesi, mis mõnikord aga vanemateni üldse ei jõua.

Laps lihtsalt unustab need õpikute vahele, kägardatuna koolikoti põhja või klassiruumi

põrandale.

Või väidab laps, et tema vihik on kodus jäljetult „kadunud“, kuigi ta on juba „nii kaua“ otsinud.

Õpeta last oma asjades korda hoidma. Alustuseks võiks ta õppida iga päev pärast koju jõudmist

koolikotti tühjaks tegema. Nõnda ei teki kotti üleliigset kraami ning ka vajalikud kirjad ei lähe

kortsu ja kaotsi.

Lapsel peab kodus olema piisavalt ruumi, kuhu paigutada vihikud, raamatud ja kirjatarbed

nõnda, et tekiks mingi „süsteem“. Riiulid, sahtlid, mapid, karbid, topsikud — kõik need aitavad

asju kontrolli all hoida.

6. Õpetaja on sinuga ühes paadis'

Kui laps õpetaja üle kurdab, tõmbub nii mõnigi lapsevanematest kaitsepositsioonile ning asub

samuti õpetajat ründama. Mõistlik on rääkida nii lapse kui õpetajaga, et võimalikele

probleemidele jälile jõuda. Õpetaja ei tööta sinu vastu, ta on sinu liitlane ning vaid koos

tegutsedes jõuate parima tulemuseni.

Ning kui sinu laps on tänu õpetajale mõnes asjas hästi edenenud (millega ta ehk varem hädas

oli), siis ära unusta ka õpetajat tänamast. Hea sõna innustab meid kõiki.

125%